Isase kassi jooksuaeg

Isasel kassil jooksuaega kui sellist pole. Tema on valmis vastavalt käituma igal ajal, kui kellelgi kassipreilidest lähiümbruses innaaeg peaks olema. Esimesed märgid isase kassi suureks saamisest võivad ilmneda juba neljakuuselt. Kass muutub rahutumaks, aktiivsemaks, mõnikord agressiivsemaks, hakkab tihedamini pissima, tihti ebasoovitavatesse kohtadesse (tavaliselt eelistab vertikaalseid pindu – lauajalad, kapinurgad, uksepiidad jne). Häälitsused muutuvad nõudlikumaks, tugevamaks.
Kuna tavaliselt nii noortel loomadel haiguslikke põhjuseid selliseks käitumiseks pole, siis ongi enamusel juhtudest tegemist suguhormoonidest tingitud märgistamisvajadusega. Vanematel kassidel tuleks kindlasti jälgida, kas kõuts selleks ettenähtud kohtades urineerides mingit valu- või ebamugavustunde märke ei ilmuta. Samad tunnused on ka algaval kuseteedepõletikul. Vanematel loomadel võib märgistamine saada harjumuseks. Sellisel juhul ei pruugi kastreerimine aidata. Ka on nende puhul tõenäolisem mõni haiguslik põhjus. Samas on ka mitmeid haiguslikke seisundeid, mille puhul kastreerimine võib leevendust tuua.
Ka isaste kasside puhul on kasutatud sugutungi vähendavaid tablette ning süste. Oma ülesande nad küll täidavad, kuid nende puhul on täheldatud teatud maksahaiguste esinemissageduse suurenemist.
Lõplikuim vahend isase kassi märgistamise vastu on kassi kastreerimine.

KASSI KASTREERIMINE

Õues käivatel kassidel, kelle puhul märgistamine pole nii suur nuhtlus, kaob kastreerimisjärgselt vajadus võtta ette mitmepäevaseid reise kilomeetrite taha, et külastada mõnd kassipreilit, või lihtsalt tema akna taga koos konkurentidega ööde kaupa kontserte anda ning tugevaimat endi seast välja selgitada. Pigem hakkavad nad oma territooriumi teiste isaste eest kaitsma. Üldjuhul vähenevad ka kulukad käigud loomaarsti juurde sõjahaavade tohterdamiseks.
Enamus loomaarste soovitab kassi umbes 6 kuu vanuselt kastreerida, kui kiisu just varem pole hakanud perenaise sussi sisse või peremehe kohale voodis oma ihuhädasid rahuldama (vajadusel võib seda teha ka nooremale loomale).
Operatsioon tasuks planeerida ennelõunasele ajale sest siis on kergem looma söömata hoida. Kuna kassid käivad tihti ka öösiti väikesel einel, tuleks pääs toidu juurde takistada juba õhtust. Silmadesse paneme narkoosi ajaks geeli, et need ära ei kuivaks. Mõne aja pärast võib tunduda, nagu silmas oleks karv. Narkoosis loom ei pilguta silmi ja nii tuleb neid geeliga niisutada. Loom lahkub lõikusejärgselt kliinikust enamasti ärkvel, kuid narkoosist uimasena, mistõttu võib ta kliinikus või kodus ka magama jääda.
Kui kaua kass kodus veel magab, on raske ette arvata. Üldjuhul ärkavad nooremad loomad kiiremini,vanemad, kellel on aeglasem ainevahetus, mõne aja pärast. Mõni kass magab paar tundi, mõni kauem – õhtu või hommikuni.
Kodus asetage loom kindlasti põrandale, et ta liikuma hakates ei saaks kuskilt kukkuda. Narkoosist ärkav loom on justkui purjus ja ei koordineeri oma liigutusi. Kui kiisu saabub koju transportpuuris, on otstarbekaim ta jätta samas puuris põrandale, puuriuks avatud. Veenõu peab olema loomale kättesaadav. Üldjuhul võib kass peale kastreerimist samal päeval ka süüa. Tähtis on toidu kvaliteet ja seda kogu elu jooksul. On olemas spetsiaalsed toidud kastreeritud isastele, mis aitavad hoida optimaalset kehakaalu (peale operatsiooni kipuvad nad kaalus juurde võtma).
Kastratsioonihaavad ei vaja järelhooldust. Paari päeva jooksul peaks jälgima, et haavadele ei kleepuks liiv kui loom pissil käib. Selle võib sealt ära loputada kummeliteega või vesinikülihapendi lahusega. Kui ka vähene, operatsioonijärgne turse on haavade ümbert kadunud, võib haavad lugeda paranenuks.
Mõnel juhul võib loom peale narkoosi oksendada.
Operatsioonijärgsel päeval võib kass olla veel veidi uimane. Tavaliselt hakkavad kassid peale kastreerimist ennast endiselt tundma teisel-kolmandal päeval.
Muret peaks tundma siis, kui kass paari päeva pärast veel süüa-juua ei taha või korduvalt oksendab.